Imfundo:Isayensi

Izimpawu zokufana kwezingxenyana: imiqondo kanye nobubanzi

Umqondo obalulekile geometry, njengeyisayensi, kufana nemifanekiso. Ulwazi ngalolu hlobo luvumela ukuxazulula inani elikhulu lemisebenzi, kuhlanganise nokuphila kwangempela.

Imiqondo

Izinombolo ezinjalo yizo ezingashintshwa komunye nomunye ngokuphindaphinda zonke izinhlangothi nge-coefficient ethile. Ama-angles ahambisanayo kufanele alingane.

Ake sicabangele ngokuningiliziwe kokufana kwamathantathu. Kuphelele, kunemithetho emithathu esivumela ukuthi siqinisekise ukuthi lezi zibalo zinalo mhlaba.

Isibonakaliso sokuqala sokufaniswa kwezingxenyana sidinga ukuthi ukulingana kwamabili amabili angama-angles ahambisanayo kwenzeka.

Ngokomthetho wesibili, izibalo ezibhekwayo zibhekwa njengezifanayo uma izinhlangothi ezimbili zenye zilingana nezigaba ezihambelana zenye. Kulokhu, ama-angles akhiwa yiwo kufanele alingane.

Futhi ekugcineni, isibonakaliso sesithathu: izintathuli zifana uma zonke izinhlangothi zazo zilingana ngokulinganayo.

Kunamanani anjalo, okunye okunye okungahle kuhlukaniswe njengezinhlobo ezikhethekile (equilateral, isosceles, i- rectangular). Ukuphikisa ukuthi izintantathu ezinjalo zifanayo , kubalulekile ukwenza izimo ezimbalwa. Isibonelo, sibheka izibonakaliso zokufanana kwe-rectangular Izintathuli:

  1. I-hypotenuse kanye neminye yemilenze eyodwa iyafana nezinhlangothi ezihambelanayo zenye;
  2. Noma iyiphi i-angle ephawulekayo yesimo esisodwa siningana okufanayo kwenye.

Uma izibonakaliso zokufaniswa kwe-triangles zigcinwa, lezi zakhiwo ezilandelayo zibambe:

  1. Isilinganiso sezakhi zabo ezilinganiselwe (ama-median, ama-bisectors, ubukhulu, ama-perimeters) alingana ne-coefficient efanayo;
  2. Uma sithola umphumela wokuhlukanisa lezi zindawo, sithola isikwele sale namba.

    Isicelo

    Izakhiwo ezibhekwayo zivumela ukuxazulula inamba enkulu yezinkinga ze-geometri. Zisetshenziswa kabanzi ekuphileni. Ukwazi izimpawu zokufaniswa kwezingxenyana, unganquma ukuphakama kwento noma ubale ibanga ukuya endaweni engenakutholakali.

    Ukuze uthole, ngokwesibonelo, ukuphakama kwesihlahla, ngesikhathi esinqunyelwe ngaphambili, isibalo sibheke ngokuqondile, lapho ibha yokujikeleza ihleli khona. Iqondiswe phezulu kwento futhi imaka emhlabathini iphuzu lapho umugqa oqhubekayo uzowela khona indawo enezingqimba. Sithola ama-triangles afanayo angama-rectangular. Ukulinganisa ibanga ukusuka endaweni eya endaweni, bese kuyinto, sithola ukulingana kokulinganayo. Ukwazi ukuphakama kwesiqu, ungabala kalula ipharamitha efanayo yesihlahla.

    Ukuze uthole ibanga eliphakathi kwamaphoyinti amabili endaweni, sikhetha endizeni eyodwa. Khona-ke sikala ibanga ukusuka kulo kuya ekhona. Sizoxhuma wonke amaphuzu endaweni bese sikala ama-angles aseduze nendawo eyaziwayo. Ngemva kokwakha unxantathu ofanayo ephepheni futhi sinquma isilinganiso sezinhlangothi zezibalo ezimbili, sibala kalula ibanga phakathi kwamaphoyinti.

    Ngakho-ke, izimpawu zokufaniswa kwezingqimba zingenye yezimiso ezibaluleke kakhulu ze-geometry. Isetshenziswa kakhulu hhayi ngezinhloso zesayensi kuphela, kodwa nangezinye izidingo.

    Similar articles

     

     

     

     

    Trending Now

     

     

     

     

    Newest

    Copyright © 2018 zu.delachieve.com. Theme powered by WordPress.