IbhizinisiEzolimo

Lapho izigwaca ziqala ukushayeka, nokuthi zingashukumisa kanjani i-oviposition?

Zingaki izinyanga izigwaca ziqala ukugijima? Yiziphi izimo okufanele ziqinisekiswe ukubeka amaqanda amahle? Kunzima kangakanani ukunakekela inyoni enjalo? Le mibuzo ivame ukubuzwa abalandeli bomkhiqizo njengamaqanda egwayi. Lezi zinsuku zitholakala ngokuyisimangaliso emzimbeni womuntu, njengoba ziqukethe inani elikhulu lamavithamini kanye nezinsizakalo eziningi eziwusizo.

Izinzuzo zamaqanda wezigwaca

Amaqanda ama-quail iyisisombululo esihle kakhulu sokuthuthukisa inkumbulo, normalizing isimiso sezinzwa kanye nokukhukhumezeka kwengculazi. Zizuzisa kakhulu emzimbeni wezingane: zikhuthaza umsebenzi wengqondo, zisiza ekwelapheni izifo zokuphefumula; Emzimbeni wesifazane okhulelwe wenza i-reserve calcium futhi avikele ekubhujisweni kwezinyosi zamazinyo.

Ukuze kuvikelwe isikhathi eside kunconywa ukuba udle amaqanda amabili ngosuku. Ngendlela, le nqubo iqhutshwa ngempumelelo ngabantwana besikole saseJapane futhi ithuthukise inkumbulo, umbono kanye nentuthuko engcono ngokujwayelekile.

Ixazulula umkhiqizo onjalo jikelele kanye nezindaba zamadoda, okungukuthi, kwandisa amandla. Sekuyisikhathi eside amaJalimane azama iresiphi eyodwa yokuphulukisa. Baphuza amaqanda amane amaqabunga amaqabunga angenalutho futhi awaphuze nge isipuni sesiphuzo esenziwe ngokwenziwe - i-vodka, efakwe kwizinsizi zama-walnut.

Izinhlobo ze-Yaytsenosnye

Ukuze uthole umkhiqizo owusizo, ngakho-ke, ukusho ngokuqondile emkhakheni wokukhiqiza, abalimi abaningi benza inyoni eyingqayizivele emapulazini abo futhi ngokushesha bazibuze umbuzo, ukuthi yiziphi izigwaca eziqala ukugijima. Kodwa iqiniso ukuthi i-egg-laying yabo ayincike kuphela eminyakeni kanye nezimo zezinyoni, kodwa nakubantu.

Iqanda elivame kakhulu yizigwaca zaseJapane. Ekhaya eminyakeni eyi-1000 eyedlule, ulahlekelwe umphumela wenzondo, athola ikhwalithi engenani eliyigugu - ukukhiqizwa kwamaqanda aphezulu: ngonyaka amaqanda angaphezu kwama-300, ngalinye elilingana no-10-12 g. Isisindo esibukhoma besilisa besibalo esibizwa ngokuthi i-110-120 g, izinsikazi zidlula kancane abesilisa - 130-150 g. Izinkukhu ziqala ukuhamba ngemva kwezinsuku ezingu-40-45. Lezi zigwaca azizona ezingenasisekelo ezimweni zokuboshwa futhi ziyisisekelo sokuzalanisa izinhlobo ezintsha.

Izigwaca zeMarble. Kufana nohlobo lwaseJapane, lapho luhluke khona kuphela kumbala.

IsiNgisi omnyama. Isisindo somzimba sidlula isiJapane ngo-6-8%, esincane kakhulu ngesikhathi esifanayo ekukhiqizeni kweqanda. Kusukela kwezinye izinhlobo zezilwane zihlukaniswa ngamapulazi amnyama, anesibhakabhaka esincane. Isisindo sowesifazane singama-180-200 amagremu, abesilisa - cishe ngu-170 g. Phakathi nonyaka, amaqanda angaba ngu-280 angatholakala ezihlakalweni ezimnyama zaseNgilandi.

Ama-Kaitavers. Lena inyoni yase-Estonia enokukhiqizwa kwamaqanda okhethekile (amaqanda angu-310 ngonyaka) nokukhiqiza inyama. Isisindo senkukhu singama-190-210 g, isikhukhu singama-160-180 g.

On the ama-egg-laying of izigwaca

Ukuthola ikhwalithi enjengokukhula okusheshayo, izigwaca ziqala ukugijima ezinsukwini ezingama-35-40. Isisindo esibukhoma besifazane sisemzuzwana kuphela amagremu angu-100. Uma izigwaca ziqala ukuqubuka, inani lamaqanda liyoba lincane - kuphela kuze kube yizicucu ezingu-8 ngenyanga. Kodwa-ke lesi sibonakaliso sizokhula, futhi ezinyangeni ezingu-6 ezilandelayo isendlalelo esisodwa sizonikeza amaqanda angama-25, ngakho-ke, inombolo yabo yonyaka izoba izingcezu ezingu-300.

Ngendlela, isisindo seqanda (isisindo esilinganisiwe seqanda elandisiwe ngenani lamaqanda) lingama-20-23 izikhathi ezingaphezulu kwesisindo se-hen esisekelwe amaqanda, kuyilapho izinkukhu isibonakaliso esifanayo singalingana no-8.

Ngokuvamile amaqanda avela ezingxenyeni ezincane anegobolondo elithambile. Lokhu kungenxa yokungahlali komzimba. Ngokunakekelwa kwezinyoni ezifanele, inkinga ixazululwa zingakapheli amasonto amabili.

Ezingxenyeni zezinyosi zekhwalithi ezinomsoco ziphindwe izikhathi eziningana kunamaqanda ezinkukhu futhi, ngale ndlela, azibangeli ukwelashwa. Ngaphezu kwalokho, lo mkhiqizo awuwohloka, ngoba uqukethe i-lysozyme - i-amino acid ebalulekile, engavumeli ukuthuthukiswa kwe-microflora. Ngakho-ke, ungakwazi ukugcina amaqanda ama-quail ekamelweni lokushisa.

Okukhethile okuyi-oviposition kuma-quails

Ukuze uthole amaqanda kubantu abaneminyaka engaphezu kwengu-1.5, kudingeke ukuba wakhe inkukhu ebeka amaqanda ezinkukhu. Ukuba khona kwe-bettas kuyo kungenzeka, kepha akudingekile. Ekukhiqizeni, lokhu kuboniswa kuphela uma esikhundleni sesilisa. Futhi kulokhu kuzodingeka ukuthi ulinde isonto ngaphambi kokuqala kabusha kokubeka. Ngaphezu kwalokho, kukholelwa ukuthi iqanda elingenalutho elinomsoco omkhulu.

Izigwaca zizoqala nini ukuqubuka? Ngokuvamile, izigwaca ziyashesha ntambama noma sekwephuzile ebusuku. Inyoni enjalo inqubo ebalulekile ihambisana nesimiso esithile: izinsuku ezingu-5-6 zithwala iqanda ngalinye, bese liphuka izinsuku ezimbalwa.

Uma ukukhiqizwa kwamaqanda kungekho isikhathi eside, umuntu kufanele abuze: kungani izigwaca ezincane ziqala ukugijima? Mhlawumbe le nyoni igxilile ngesikhathi sokuhamba, ngakho-ke kuzodingeka ube nesineke sesonto elibili ngenkathi umhlambi omusha unemikhawulo futhi unemikhawulo.

Lapho izigwaca ziqala ukugibela ukulima ekhaya

Isici esibalulekile sokukhiqizwa kwamaqanda okusimeme yizimo ezifanele zokunakekela izigwaca:

  1. Inyoni idinga ukugcinwa emangqamuzaneni avulekile, ubungako obukhulu bomhlambi wabantu abangu-30 bungu-750 x 350 mm obude obuyi 250 mm.
  2. Kumele kukhunjulwe ukuthi ukukhuphuka ngokweqile kuyothinta kakhulu ukukhiqizwa kwamaqanda. Ngakho-ke, kumakhalekhukhwini ngayinye kunconywa ukuba ukhule kuphela umhlambi oneminyaka eyodwa kuphela.
  3. Inyoni ethengiwe kufanele igcinwe ehlukile emhlambini omkhulu ekamelweni elihlukile inyanga. Futhi emva kokuguqula, izigwaca zizoqala kabusha amaqanda-abekwe cishe ngesonto.
  4. Kudikibala kakhulu ukuwafakisela kwenye indawo, ukuyibeka eqenjini elisekhona labantu abasha, ukuhlela kabusha amaseli nezinyoni kwenye indawo, ngoba lesi senzo sibangele ukucindezeleka komkhuhlane. Futhi izigwaca kukhona umsindo ozwakalayo ozwakalayo.

Izigwaca ziqala isikhathi esingakanani ukugoqa?

Ukunethezeka kakhulu kwezendlalelo ezikhulayo yizinga lokushisa kwama-20-22 o C. Ingqikithi ephansi noma ephezulu ingathinti ukukhiqizwa kwamaqanda. Izinga eliphezulu lomswakama kufanele libe - 60-70%.

Kubalulekile ukunikeza ukukhanyisa okugcwele endlini ngamahora angu-16-17 ngosuku. Uma ubude bosuku lokukhanya lungaphansi kwamahora angu-12, izigwaca ngeke zisabanikeza umlimi ngamaqanda awusizo futhi okudingekayo phakathi kwabathengi. Ukukhanyisa okufakelwayo kungalungisa inkinga futhi kusize ukuphendula umbuzo lapho izigwaca ziqala ukuchithwa. Noma kunjalo, kufanele kukhunjulwe ukuthi, uma ukukhanya kukhanya kakhulu, izinyoni ezinamahloni zingakwazi ukucindezeleka futhi ziqale ukukhathanisana.

Imidwebo ingase ibe yingozi kubo. Ukuphazamiseka okungalungile kwezinto eziphilayo, kubangela ukulahlekelwa kwempaphe futhi, ngenxa yalokho, ukuhlunga. I-Yaytsenoskost kuleli cala ishiya okuningi okudingekayo.

Ukuhlanzeka kuyinkinga yokuqapha

Isimo esibalulekile sokunakekelwa kwekhwalithi kanye nokukhiqizwa kweqanda elizinzile ukuhlanzeka kwamaseli. Nsuku zonke, ngezocansi zamaseli, kuyadingeka ukuthi ususe ilitha, uhlanza abaphakeli bese ugeza abaphuza. Kanye ngesonto, ukuwabulala ngamagciwane ngesisombululo seCreolin (2%) noma i-Formalin (0.5%). Amabhulodi alo muthi kufanele futhi abe nama-incubators namaqanda angasetshenziswa nge-disinfected ehlelwe ukubeka.

Mayelana nokubunjwa kwama-feed

Ukuzinza kokukhiqizwa kwamaqanda kuthinteka ngokudla okwanele, okumele kube nokudla okulinganiselayo. Le ngumbumbulu kanye nekolweni elichotshoziwe kahle nge-add-on of 10-15% yamanye okusanhlamvu noma okukhethekile okuphakelayo okuphakelayo. Njengokwengezwa okuphoqelelwe kunconywa ukuthi usebenzise uketshezi, isobho sowayela noma i-oli, inhlanzi kanye nenyama- no- bone, okuqukethe inani elikhulu lama-amino acid. Amandla wegobolondo azokwengeza ekusetshenzisweni kwe-gravel-rich rich-rich and seashells. Njalo gcina amanzi amasha ezindlini zezinkukhu.

Ukudla ngokufanele ukukhiqiza amaqanda amahle

Isikhombi kufanele sinikeze imodi yokudla kwesikhathi esisi-3. Ngesikhathi esifanayo, ukusetshenziswa kokudla, ngempela okusha, ngoba owesifazane oyedwa ungama-20-30 amagremu, owesilisa udla cishe amagremu angu-18. Phakathi nosuku lonke, abahlinzeki kumele bahlanzeke futhi bangenalutho. Ukuntuleka kokudla kwewashi kuyothola isifiso esihle sokudla futhi ngeke kuvumele izinyoni ukuba zidle ngokweqile. Phela, ukudlula ngokweqile kubangela ukukhuluphala futhi, ngenxa yalokho, ukwehla kokukhiqizwa kweqanda. Kumele kukhunjulwe ukuthi ngokudla okunokulinganisela nokuguqulwa okubukhali kolunye uhlobo lokudla, ezinye izigwaca zingayeka ukubeka amaqanda. Futhi ukulinda, lapho izigwaca zizoqala ukuthathwa, kubalulekile emavikini amabili. Ngalesi sikhathi, umzimba wabo ungabuyiselwa ngokugcwele, kodwa ukudla okunomsoco kufanele kube, futhi, ngokulinganisela kahle.

Kungani izigwaca zigijima? Isizathu salokhu singase sibe yinto yobudala, lapho umzimba wesifazane usuphelile. Unyaka ozayo, izinga lokukhiqiza amaqanda lingase lihlehlele ku-50%, futhi izendlalelo kufanele zithathwe ngabantu abasha, kanti izinkukhu zakudala zizoya enyameni. Futhi izigwaca ziyeke ukuqhutshwa ngenkathi kukhishwa.

Ukukhiqizwa kwamaqanda aphansi ngenxa yezifo

Qinisekisa ukuhlola ngezikhathi zonke izigwaca zesifo, okungabangela nokuntuleka kokukhiqizwa kwamaqanda. Izigwaca ezinempilo zihlale zihamba futhi zisebenza kahle, zibhekene nesifiso esihle. Banezinhlanzi ezikhanyayo ezibushelelezi, ngaphandle kokuphazamiseka nezimpande, futhi amaphiko nemilenze kuhamba kahle. Ukuba yinyoni ene-immunity ephakeme ngokwanele, izikhumba zingasenwa yizifo ezehlukene ezifaka emzimbeni ngamanzi, ukudla kanye nomoya uma uphinde ugcwalise umhlambi.

Ingozi enkulu yezigwaca yisifo seNewcastle, okuholela ekufeni kwenyoni amahora amaningana. Ukutheleleka kubangelwa ukuthintana komuntu onempilo nesiguli, futhi ukutheleleka ngesikhumba kubuye kugcinwe. Abahambisa lesi sifo yizinja, amagundane, ama-waterfowl.

Ezingxenyeni ezigulayo, kunesimo sokulala, ukuphefumula okuncane, ukungabi nesifiso sokudla, nokukhishwa emlonyeni we-mucus. Ezimweni ezinjalo, ukuhlukaniswa okuphoqelekile komuntu onegciwane nokubonisana nodokotela wezilwane kuyadingeka.

Similar articles

 

 

 

 

Trending Now

 

 

 

 

Newest

Copyright © 2018 zu.delachieve.com. Theme powered by WordPress.