ImpiloIzifo nemibandela

Ikhanda elibuhlungu emathempelini nebunzi: ekwelapheni amakhambi abantu

Izigidi zabantu emhlabeni wonke zikhalaza ngezikhathi ezithile ukuthi zinamakhanda emathempelini nasebunzini noma emakhanda abo. Lezi zinkinga ezingathandeki zihlukile. Bavela ekuhlaseleni okuncane kumbuhlungu ongenakubekezelelwa. Ngezinye izikhathi izimpawu ezinjalo zidlula ngokwabo. Kodwa ngokuvamile abantu bathatha imithi noma basebenzise iseluleko semithi yendabuko.

Izimbangela

Amakhanda emathempelini nasebunzini, nasemuva kwekhanda, kuyisimo esingathandeki ku-skull. Kubonakala ngezimo ezihlukahlukene ezibuhlungu

Amakhanda emathempelini nasebunzini, nasemuva kwekhanda, kubangelwa ukucasuka kokuphela kwezinzwa emgodini we-cranial, kanye nasezicubu ezithambile zobuso nekhanda. Imizwa enjalo ivame kakhulu kubantu. Ngokuvamile baphazamisa ngisho nabantu abaphilile ngokuphelele.

Kungani izinwele zivela ebunzini nasemathempelini? Izimbangela zezinto ezinjalo zingafakwa kulokhu:

- izifo ezithinta izidumbu zezitho zangaphakathi;
- izifo;
- ubuthi umzimba;
- ukulimala kwekhanda;
- izifo zemvelo nengqondo.

Kungani usenayo ikhanda emabunzini nasemathempelini? Izimbangela zabo zivame ukubhekwa ngokuhlukumeza ukucindezeleka okungahambi kahle (njengoba kwenzeka nge-migraine), kanye nokweqa ngokweqile noma kwegazi, okwenzeka ebuchosheni. Izimpawu ezifanayo zihambisana ne-hypertension. Izinsizi ezinhlokweni zamathempeli nasebunzini zingase zenzeke nge-anemia yobuchopho. Ukubonakala kwezimpawu ezinjalo kubangela ukwephulwa kobuqotho bemithini yegazi. Emaphiliseni alesi sakhiwo, igazi alifinyeleli ebuchosheni ngokugcwele kwalo, okubangela ukuphazamiseka ekunikezeni komzimba ngokudla kanye ne-oxygen. Amakhanda emathempelini nasebunzini kukhona impendulo yomzimba kulesi simo. Ubuchopho, ukuthumela izimpikiswano phakathi kokuphela kwesibindi, kwenza umuntu angazweli kahle.

Kunezinhlobonhlobo ezihlukahlukene ze-pathologies ezivusa ikhanda emabunzini nasemathempelini. Okuvame kakhulu kulawa yi-arteritis, ischemic disease kanye ne-migraine. Bangela ubuhlungu, kuhambisana nesicefe kanye nesiyezi, kanye nokulahlekelwa kokuhlushwa. Kulesi simo, umuntu akakwazi ukucabanga, ngoba ngokuvamile kuvusa izimpawu ze-pathological.

Ukukhanda ikhanda ebunzini nasemathempelini kubonakala njengomphumela ohlangothini wesifo somzimba, umkhuhlane kanye ne-SARS. Ukuzwa okunjalo okungakhululekile kuyizimpawu ze-frontitis ne-genyantritis.

Ikhubaza ikhanda kanye nendlela yethu yokuphila yamanje. Umuntu wesimanje uchitha isikhathi esiningi kukhompyutha futhi ebukela i-TV. Kulesi simo, umzimba wakhe uthatha indawo ephula ukuma okulungile. Ukulungiswa okunjalo ekusimeni kwemvelo komuntu kubangele ukucindezeleka isikhathi eside emaqenjini amaningi emisipha. Ngenxa yalokho, imithwalo yegazi yesifunda somlomo wesibeletho ihlupheka, okubangela ukuzwa kabi. Kukhona ubuhlungu ekhanda ngenxa yezimo ezicindezelayo nokuzikhandla ngokweqile ngokomzimba.

Ngenye enye ingabe izimbangela zezimo ezinjalo zingafihliwe? Ubuhlungu ezindaweni eziphambene nezikhathi zangaphambili ngokuvamile kubonakala njengomphumela wokulimala kwekhanda. Ngokuvamile zihambisana ne-pathologies yamazinyo, izidakamizwa kanye nesinusitis.

Ukuthuthukiswa kwalesi sifo kubangelwa yizinkinga ezikhona zesimiso sezinzwa. Ukukhubazeka okunjalo kudinga ukwelashwa ngaphansi kokuqondiswa kukadokotela, njengoba kungakhula ibe yindiza.

Ukukhanda ikhanda ebunzini nasemathempelini, futhi isizungu siyisifo samathambo amaningi. Phakathi kwezifo ezinjalo, izifo zezinsimbi zamathambo nezindlebe, i-osteochondrosis nokunciphisa ukucindezeleka okubangelwa, ukuphazamiseka kwengqondo kanye nokuphazamiseka kokusakaza kwe-cerebral.

Ngaphandle kwezici ezibalwe ngenhla, ezihlobene nokungasebenzi komzimba womuntu, ukwakheka kobuhlungu kuthinta ukudla okuthile. Lokhu kungenxa yokuthi imikhiqizo ethile ibandakanya i-gluatomonatonas, okuwumthombo wobuhlungu. I-bacon kanye nosobho olusemathinini, amantongomane okuthosiwe kanye nokudla kweShayina, inhlanzi ebhemayo, amasoso nezinja ezishisayo.

Ezinye izimbangela zekhanda kubesifazane

Ngokuvamile ukuzwa okungenakukhathazeka kubangelwa omama abalindele. Ukukhanda ikhanda ebunzini nasemathempelini kwabesifazane abakhulelwe kuhlotshaniswa nokubonakaliswa kwe-migraine. Izifo ezifanayo zihambisana nokuphazamiseka kokugaya nokukhubazeka okubukwayo. Ukuvuselela ikhanda ekukhupheni kungaba nokudla okunye. Phakathi kwazo kukhona ushokoledi, ushizi kanye nezithelo ze-citrus. Abomama bakamuva bavame ukuphazamiseka ngamaphunga angajabulisayo, izinguquko zesimo sezulu, umsindo ovusa amadlingozi, ukushisa ngokweqile, isibani sokukhanya esikhanyayo.

Ikhuthaza insizwa esifundeni sekhanda nasemathempelini kwabesifazane abakhulelwe, ukunciphisa ingcindezi ebangelwa i-toxicosis yokuqala. Ngokuvamile, lesi sifo sihambisana nowesifazane othomeni lokuqala lokukhulelwa. Ukuphakama kwengcindezi yegazi kuyisimangaliso esesabekayo. Ngezinye izikhathi kubonisa ukuthi i-toxicosis ephuzile.

Izimbangela zobuhlungu endaweni yethempelini nebunzimpumputhe ngezinye izikhathi izinqubo zangaphakathi ezenzeka emzimbeni wesifazane. Lokhu kuyisikhathi sokuya esikhathini nokuya esikhathini, kanye nezinguquko ze-hormonal. Ngezimo ezinjalo, ikhanda elikhulayo liyabuhlungu futhi liyancipha. Lokhu kubangela ukucasuka okujwayelekile kulo wesifazane.

Ukukhanda ikhanda ebunzini nasemathempelini, ukushisa kwama-37 nokungabi khona kwezinye izikhalazo ngezinye izikhathi yizimpawu zokuqala zokukhulelwa kwabesifazane. Izimpawu ezinjalo phakathi kwamasonto ayishumi nambili okuqala zibhekwa njengezivamile futhi zingekho ukusetshenziswa kwemithi. Isimo esifanayo sihlotshaniswa nomphumela wendawo yangemuva ye-hormonal ephakathi kwe-thermoregulation.

Izinkinga zobuntwana

Insizwa ekhanda njalo ebunzini nasemathempelini, lapho ingane ikhononda khona, ibangela ukukhathazeka phakathi kwabazali. Kodwa ezimweni eziningi lezi zinzwa ezingathandeki zivela ezinganeni ngenxa yokukhathala. Ukuxoshwa kwesistimu yabo yesibindi esesibindi kuyabangelwa ubudlelwane obunzima, imicimbi yemikhosi, izinsuku eziphathekayo, amahora esikoleni kanye neminye imisebenzi esebenzayo. Kungenxa yalezi zizathu ukuthi ikhanda livame ukuvela ebunzini nasemathempelini wezingane.
Izimpawu ezinjalo zingabonakala ngenxa yalokhu noma lokho okuyinkimbinkimbi. Ngakho, izinhlungu ezihlala njalo zingahamba nomntwana ogcwele, ahlazeke ngumuntu wakhe phambi kwabanontanga.

Ngokuphindaphindiwe kwemizwa engakhululekile, ingane kufanele ithathwe kudokotela. Ngezinye izikhathi ikhanda liba ngumphumela wemivimbo, izimpikiswano nezinye izifo. Abazali kufanele banikeze ukuhlolwa kwalesi sifo kubachwepheshe, ngoba akunakwenzeka ukuthola imbangela yesifo esingavamile.

Aromatherapy

Kuthiwani uma nginekhanda emathempelini nasebunzini? Ukwelashwa kwalesi simo esingakhululekile kunikelwa imithi yabantu. Enye yezindlela ezingavumelani zokuqeda izimpawu ezingathandeki yi-aromatherapy. Yiqiniso, odokotela ngeke batusa izindlela ezinjalo iziguli zabo, kodwa ukuzijwayeza kuyabacindezela ukuba bazibheke nazo.

Ngokwesibonelo, phakathi neMpi Yezwe II, lapho ama-antibiotics ayengatholakali ezibhedlela zaseFrance, amafutha abalulekile ayenziwa ukuze aphathe odokotela abalimele. Umphumela walezi zinqubo wawungalindelekile ngokuphelele odokotela. Amakhemikhali aqakathekileko acindezeleke khulu umphumela wezinto ezihlukahlukeneko zokutheleleka. Namuhla sekuvele kubonakala ukuthi amanye ama-aromas angaphilisa ama-pathologies amaningi, kufaka phakathi ikhanda. Ngakho-ke, ukuzwa okungajabulisi kuphelile noma kudlulele ngokuphelele, uma isiguli sibhebhezela iphunga, esivela i-mint, lemon noma i-lavender. Amaconsi amaningana amafutha alezi zitshalo angashujiswa endaweni yethempeli. Ngenkambiso efanayo, izingxube ezivela:

- ylang-ylang ne-geranium (amaconsi amabili amafutha);
- ilamula, i-pin ne-geranium (1: 3: 2);
- i-mint, i-rosemary ne-eucalyptus (2: 2: 3).

Ngaphambi kwenqubo yokuxubha ingxube kufanele ifuthe. Uma ikhanda liwumphumela wokukhathala okukhulu, khona-ke ikhambi elihle kulo kuyoba ibhati lokugeza, elikhethwa ngamafutha abalulekile alandelayo:

- i-geranium, i-mint ne-orange (4: 4: 2);
- i-lavender, nutmeg ne-ylang-ylang (4: 2: 2), yahlakazwa epasipuni yobisi olufudumele. Ingxube yakhelwe ukuthatha okugeza okupholile.

Isicelo sezinsimbi

Yini enye eqeda ukukhanda ikhanda ebunzini nasemathempelini? Ukwelashwa ngamakhambi abantu sekuyisikhathi eside kwenziwa ngokusebenzisa ithusi. Izinhlamvu zemali ezivela kule nsimbi kumele zisetshenziswe engxenyeni yangaphambili nasemathempelini. Ikhanda kuleli cala lizophela ngemizuzu eyishumi nanhlanu.

Nokho, kufanelekile ukukhumbula ezinye izixwayiso. Ukwelashwa kwe-Copper akufanele wonke umuntu. Yingakho ngaphambi kokuqala ukusetshenziswa kwensimbi udinga ukuhlola okuncane. Uma leyo ngqikithi "idonselwa" endaweni ephoqelekile, ithusi izoba nemphumela oyifunayo. Uma kungenjalo - kungalimaza umzimba.

Izindlela ezingavamile

Kukhona okulula, kodwa ngesikhathi esifanayo, izindlela ezingavamile zokuqeda ubuhlungu endaweni ekhanda. Nazi ezinye zazo:

1. Ukuqeda izimpawu ezingathandeki, kufanele ugxilise ithempeli lakho noma ikhanda lakho ngefasitela elibandayo. I-Glass ayihambisani necala likagesi eliqoqwe esikhumbeni, futhi liqeda ukungahambi kahle.

2. Kusukela ekhanda ikhanda ingane izosiza immortelle, ekhonjelwe emfuleni. Lapho umntwana elala ngalo lonke ubusuku, ukhula kufanele lufakwe. Umhluzi obangelwayo kufanele usetshenziselwe ukugeza ikhanda lakhe.

3. Ukuzwa okungahambi kahle kuzosiza ukususa indwangu yengubo yeboya ngezingqimba eziyisikhombisa ububanzi. Uboshwe engxenyeni engaphambili, ehlanganisa amashiya akhe.

4. Ngeseluleko seziphulukisi zaseBulgaria, ikhanda kufanele lenziwe "i-potato hat". Ukuze wenze lokhu, grate 1 kg yemifino ku-grater uphinde uhlanganise i-gruel elungiselelwe ne-50 ml yobisi obomvu obomvu. Ingxube kufanele ixazululwe isigamu sehora. Okulandelayo, isidakamizwa kufanele sicaciswe bese ubeka ungqimba we-1 cm emgqonyeni wezindwangu ezinhle zokotini, ezibekwe ekhanda. Phezulu ngekhanda loboya. Inqubo efanayo iyenziwa amahora angu-1.5 ngaphambi kokulala ebusuku emva kwezinsuku ezimbili. Ngokusho kweziguli zangaphambili, ngezikhathi ezingu-10 noma ezingu-12 ngisho nalabo ubuhlungu obunzima umuntu isikhathi eside buya phakade.

5. Imithi yendabuko ikhuthaza iresiphi enye engavamile. Lapho kwenzeka ikhanda, kufanele uthuthule i-spoon ingilazi yetiyi elishisayo bese uluncike ngokumelene nephiko lempumulo ohlangothini lwezinzwa ezingathandeki. Njengoba isipuni siphunga, inqubo iphindaphindiwe. Ngaphezu kwalokho kusukela ohlangothini lwesiguli, indlebe ye-ear ivuselela ngendlela efanayo , bese-ke iminwe yeminwe iyancipha itiye.

Phytotherapy

Ukuze ukhulule ikhanda, kufanele:

- Faka ucezu lwendwangu yoboya, obomvu ngengxube yeviniga namafutha omnqumo (izingxenye ezilinganayo) ebunzini.

- Pribintovat ebunzini ikhanda iklabishi iqabunga, kanti ijusi yemifino smear izimpande ngemuva izindlebe kanye nezikhali.

- Uma uzizwa ungajabuli isikhathi eside, kuyadingeka ukuthi usebenzise isisombululo sama-2 wezipuni we-chaga eshicilelwe, isulwe ngo-150 ml wamanzi abilisiwe. Thatha isidakamizwa sinconywa izikhathi ezingu-3 phakathi nosuku imizuzu engu-30. Ngaphambi kokudla 1 tbsp. L. Inkambo yokwelashwa kufanele ibe kusuka ezinyangeni ezintathu kuya kwezinhlanu.

- Kusukela ku-migraine, abantu abadokotela bemithi bayanconywa ukuba benze ukumnika i-aloe enjusi ye-chicory futhi basebenzise le remedy nge-30-150 ml.

Ikhambi elihle lekhanda liyi-valerian. Izimpande zalolu cuba lokuphulukisa ngenani lamagremu angu-20 kufanele lichithe nge-1 ingilazi yamanzi abilayo bese ingxube evuthayo imizuzu engu-15 ekugezeni kwamanzi. Emva kwalokhu, umuthi ungeniswe ngamahora angu-¾ futhi uhlungwa. Umthamo ophumelayo ulethwa ku-200 ml. Thatha le remedy kathathu ngosuku, isigamu sehora ngaphambi kokudla.

Ukusuka emakhanda ekhanda abantu abadakamizwa ukuthi bayithathe kanye nesinamoni. Kuthathwa ngesilinganiso segremu elilodwa futhi kuthunyelwe ku-50 ml amanzi ashisayo. Isidakamizwa siqhubeka isigamu sehora, engeza ushukela omncane kuso bese uthatha ama-sips amabili ngeziphazamiso ngehora elilodwa. Ukumnika i-sinamoni kungadonsa i-napkin, okumele kusetshenziswe ukukhanda ikhanda kunconywa ukuthi kusetshenziswe emathempelini nasebunzini.

Ukusebenzisa ubumba

Leli dwala ezikhathini zangaphambili lalivame ukusetshenziswa lapho kutholakala izifo ezinzima. Ukuze balondoloze impilo, abantu basebenzisa amanzi obumba. Usebenzise lolu hlobo futhi ukwelashwa kwezifo eziningi. Iziguli zazidluliselwa ezigabeni zobumba futhi zazembesa ngaleli dwala. Ngemuva kwezinqubo ezinjalo, abantu bathola.
Indlela yokusebenzisa ubumba ukuze uqede ubuhlungu ekhanda? Ukuze wenze lokhu, udinga ukulungisa ingxube yokuphulukisa. Kumele kufake amagremu angu-150 wobumba nama-milliliters angu-50 amanzi. Lezi zithako zixubene, zifakwe ku-cheesecloth futhi zisebenzise i-compress ebunzini lonke (kusukela ethempelini kuya ethempelini). Ubude benkambiso kufanele kube yimaminithi angu-20. Inkambo yokwelapha okunjalo inyanga eyodwa.

Ungabuye uhlanganise nobumba (100 g) nge-2 tbsp. Amapulangwe afaka amaqabunga e-mint, ugcwalise izithako ngehafu yengilazi yamanzi abilayo. Ingxube exubile ngokuphelele ifakwe kwisigqi se-gauze futhi isetshenziswe njenge-compress ebunzini nasemathempelini. Bamba imizuzu engu-15.

Ukusetshenziswa kasawoti

Ukuthi amaphuphu alo maminerali anomthelela wokuphulukisa emzimbeni, abantu bafunda maduzane. Ngekhulu le-19 kuphela, izikhungo zemvelo zaqala ukwakhiwa endaweni yezimayini zosawoti, lapho izinqubo ze-halotherapy yeziguli ezinezinzwa, isifo se-asthma nezinye izifo ezifanayo zenziwa. Sebenzisa le maminerali yokuphulukisa iseluleko thina kanye namadoda omuthi wemithi. Ngakho, ukuqeda ubuhlungu ekhanda, ungalungiselela:

- I- compress Salt (isipuni esingu-1 nge-500 mg wamanzi). Ukuqeda ikhanda esixazululweni esilandelayo, indwangu yeboya iyanamanzi, okumele iboshwe esihlalweni, ifakwe into efudumele esuka phezulu.

- Isixazululo se-saline (isipuni esingu-1 usawoti wamatshe ngamanzi angu-1 litre), ehlanganiswe ne-100 ml ye-ammonia ne-10 g yamafutha we-camphor. Isidakamizwa esilandelayo kufanele sisitshenziswe kuze kube yilapho ukungcola konke kuphele ngokuphelele. Ngenhloko, le ngxube iyashisa, ifakwe ikhanda, iboshwe ngesibhakabhaka esifudumele futhi ilele nalokhu kucindezela ubusuku bonke.

Imikhiqizo ewusizo

Ukuqinisa impilo kungatholakala ngokufaka ukudla kokudla okunomuthi "okulungile". Yiluphi uhlobo lwemithi yabantu olutusa ukuze kuqedwe ikhanda ekhanda nasemaphileni? Ukudla okuwusizo okumelwe kudliwe kumele kuthathe isinyathelo ezindaweni ezithile zobuchopho. Ekubunjweni kwezipho zokuphulukisa kwemvelo:

1. Isipinashi. Le mifuno iqukethe amavithamini amahle angaphansi kweqembu B, eligcina isimo esivamile se-circulatory and system system.

2. Imbewu yeSesame kanye nembewu yamathambo. Owokuqala wabo ucebile nge-calcium, okudingekayo ekusebenzeni kobuchopho obuvamile, kanye no-vitamin E, okususa i-migraine kwabesifazane ngesikhathi sokuya esikhathini. Embewu ye-ithanga kuningi lwe-zinc, i-magnesium ne-phosphorus, ene-antispasmodic effect.

3. Itiye elimnyama nekhofi. Ngezilinganiso ezilinganiselwe, lezi ziphuzo zinciphisa imithwalo yegazi, zilwa nezimpande futhi ziqede ukushintsha kwegazi, okusiza kakhulu ekuqedeni ikhanda.

4. Amazambane. Lezimpande idiphozithi yangempela ye-potassium, eqinisa ukucindezelwa kwegazi futhi inomphumela we-antispasmodic.

5. Izinongo ezivuthayo. I-Cayenne pepper, i- chili kanye ne-ginger ziwusizo ngokukhethekile emakhanda.

6. Ama-alimondi. Lo mkhiqizo ungumthombo we-magnesium ne-vithamini B2.

7. I-watermelon. Leli berry elikhulu elimnandi lisindisa umuntu ekungcoleni amanzi, okuyinto ngezinye izikhathi ebangela ubuhlungu ekhanda.

8. Ikhabe kantapupa. Akukhona nje kuphela amanzi amaningi, kodwa futhi amaminerali, magnesium kanye potassium. Ngaphezu kwalokho, ikhabe uginindela kuzole ezingeni igazi glucose, value ongaphakeme ephinde iba imbangela ubuhlungu ekhanda.

Similar articles

 

 

 

 

Trending Now

 

 

 

 

Newest

Copyright © 2018 zu.delachieve.com. Theme powered by WordPress.