Izindaba UmphakathiUhlobo

I izibungu zidla emvelweni?

Minyaka yonke indawo ukusabalala izibungu inyuka, ziba ezingasho. Ndawonye nabo, futhi kwandziswa kwelinani letikhungo yizifo ezibhubhisayo wadluliselwa izilwane nabantu la izilwane ezidla ezinye eyingozi.

Namhlanje kulula ukuqhubeka umkhaza, futhi ezisemadolobheni engadini yomphakathi noma epaki, engadini kanye engadini. Ukuba amagobolondo chitin ngokwethukela ukuvala e emhlabeni umuntu.

Ngalokho feeds umkhaza bese ngemikhuba yakhe kungafundwa ngokufunda kulesi sihloko.

On the izinhlobo zemikhaza

Zonke izibungu basonta oda arachnids encane, obedinyayuschiemu zinhlobo angaba yizinkulungwane 20. I izibungu zidla, kodwa igazi? Ezinye izibungu ngezansi ethulwa ukondla kanye nezinye izinhlobo zokudla.

Iqembu elikhulu kunawo wonke umhlabathi izibungu - imikhaza kanzima. Zihlala ihlathi nenhlabathi futhi udoti. Hlafuna ku ezibolile isitshalo izinsalela nge microflora luningi gnawing yakhe chelicerae. Bathuthela tape worm ezithinta imfuyo.

izinambuzane ezincane, gnawing chelicerae zabo - izibungu yayithola okusanhlamvu okuningi (noma isinkwa nofulawa). Bukhoma ezibolile isitshalo doti futhi enhlabathini. Isitoreji kwemikhiqizo yezolimo, base umonakalo ufulawa, okusanhlamvu nokusanhlamvu. Abantu abasebenza kulezi zindawo, bangakwazi ngalesi siyingi kubangele ubuhlungu okunzima isikhumba ngesimo ukusabela nomzimba. Olwenziwa odla kwezicubu isinambuzane.

Okuhle kunakho konke ukuthi uphenyo inkukhu ngomnikelo omncane, okuyinto inkathazo ezibucayi izinkukhu amapulazi. Yini udla olwenziwa inkukhu? Bahlale abakhuthele ebusuku, uma ungaphandle imifantu futhi ngehhoko inkukhu, izinkukhu ehlasela, ncela igazi labo. Sekwenzeka ukuthi mass lesion izinyoni ngingofayo kusukela igazi.

Izimuncagazi ku ezincelisayo batshelwa izibungu (Sarcptes scabiei) ezibangela utwayi abantu. Lesi sinambuzane zesifazane gnaws ngokusebenzisa imigudu eside esikhumbeni futhi abekele amaqanda ngendlela khona, okuholela ukuvuvukala ukulunywa ezinzima.

Yini udla olwenziwa Gamasid? Iningi amalungu aleli qembu kukhona izilwane ezidla ezinye, zidla ezingenamgogodla encane, futhi baningi abangena yizilwanyana eziwuhlupho bese ezilwaneni ezinomgogodla.

izibungu Water zivamile emizimbeni amanzi ahlanzekile, kodwa ikakhulukazi bahlala kwezilwandle. Lezi khulula-ophilayo izilwane ezidla ezinye ukuhlasela ku ezingenamgogodla amancane, kodwa phakathi kwabo kukhona izimuncagazi zezilwane ezihlukahlukene.

Okuvame kakhulu kanti kuyingozi eRussia imikhaza - yisinanakazana igazi-oncelayo. Bahlasela ku ezihlukahlukene eliwumhlaba yezilwane ezinomgogodla (izinyoni, ezincelisayo, ezihuquzelayo). I lamabutho kuba abameleli ngobukhulu sifinyelela phezulu 2,5 ubude ngemva kokugcwalisa umzimba ngegazi. Ngokuvamile banalo Usayizi 1.3 cm. Lokhu abathwali izifo eziningi, phakathi lapho kuyingozi.

Ukuze ufunde okwengeziwe mayelana nokuthi lithini izibungu zidla ngokwemvelo, simazi ne esiyingozi kakhulu abantu imikhaza.

encephalitis ezithwalwa

Ngezansi izibungu, okuyizinto ezinodlame kakhulu.

Thikha yizinambuzane encephalitis - omunye okuvame kakhulu kanti edumile. Okubalulekile, encephalitis Tshwaya yizinambuzane akuyona ahlukene zohlobo (buka) eyisinambuzane. Encephalitis ungakwazi ukubamba yinoma uluphi uhlobo imikhaza, ngakho akunakwenzeka ukuhlukanisa izici ezinquma ukuthi degree of ingozi. Kodwa kufanele sikhumbule ukuthi lokhu magciwane angaholela ekutheni uthole ukulahlekelwa ukuphila.

Ngokubukeka akunakwenzeka ukuhlonza isinambuzane, encephalitis noma cha, ngakho-ke, izinyathelo ezifanele kumele zithathwe ngesikhathi ukushaywa umoya ihlathi, okuvumela ukuba bazivikele ukuchayeka izilwane eziphila ngezinye.

It imikhaza kunamathuba amaningi okuthi enze abathwali ngokuba yingozi kwezinkolelo-encephalitis. Sinenkosi igama lesibili - imikhaza kanzima. Leli gama Abasikweleta kanzima isigubungelo chitinous, uhlobo zempi zokuzivikela. Ukuze zihlanganisa Ixodes futhi inja, kanti umkhaza ehlathini.

Imikhuba yehlathi imikhaza

I izibungu zidla ihlathi? Igazi zezilwane ezihlukahlukene futhi abantu.

Bangabakhe ozala arachnids, kodwa ngokungafani izicabucabu musa spin ewebhu kanye ezinemilenze emifushane. Lezi yizilwanyana eziwuhlupho - inkinga yangempela kulabo like ukuhamba futhi ukuhlola endaweni ebiyelwe ngamapulangwe. Muva nje, izibungu zitholakala emathafeni, nasemasimini. Abakwazi siyakhubeka emadwaleni kanye esihlabathini. I izimuncagazi ngaphezulu ukuheha izindawo olumanzi ukubopha ehlathini.

Njengomthetho, izibungu akuvamile kunqoba imitha kusuka emhlabathini, nokuhlaselwa isisulu, abazama ukuthuthela ezindaweni eziphakeme lesikhumba ekhethekile nethambile. Izinsikazi izibungu elinganeliseki ngaphezulu, abangakwenza izinsuku 6 ngaphandle kokuma ncela igazi, kuyilapho abantu besilisa ukugcwaliswa ngokwanele futhi ezingu-3.

Izinkuni imikhaza kuncane, ubungako bawo esimweni yendlala obuphelele musa idlule 4 mm. Lapho oncela igazi e esiningi kungase kwandise usayizi izikhathi 120.

Tshwaya bite is hhayi wazizwa, ngoba eyethula isinambuzane ngamathe ekhethekile amabhlogo ubuhlungu abantu. Ngokuqondene nalokhu isikhathi eside umkhaza kungaba ngokuqonda zidla igazi.

umqondo Excellent yokuhogela kusiza ukuthola izibungu ezidla inyama. Ukuze nomzingeli ithole indoda, esitobhini zokugcina kwanele ngisho imizuzu embalwa kuleli hlathi.

On the izifo ezithwalwa imikhaza

Ukwazi sizodlani izibungu, kufanele sikhumbule ukuthi lena isinambuzane okuzingela is othwala izifo ezihlukahlukene.

Imikhaza empeleni eziningi, kodwa ingozi yangempela ukubaluleka epidemiological ukuba ngokuyisisekelo babe izinhlobo ezimbili: Persulcatus (noma ehlathini umkhaza), abahlala ezingxenyeni European futhi Asian Russia; Ixodes Ricinus (noma ubeka luphawu Ihlathi European) - e-European okuyingxenye.

Imikhaza kungaba abathwali zifo ezilandelayo:

  • encephalitis;
  • imfiva uphawu;
  • isifo saseLyme (noma isifo saseLyme);
  • imfiva haemorrhagic;
  • ikhombe umkhuhlane;
  • EMarseilles umkhuhlane;
  • babesiosis;
  • tularemia;
  • ehrlichiosis.

Eziningi zalezi zifo, siba yingozi futhi kunzima kabi ukukwelapha, futhi ezinye zezimpawu show izinsuku 10-20 kuphela emva bite.

Imininingwane ebalulekile

Ngemva yabe seyaziwa, le ngomnikelo omncane feeds ihlathi nalokho kungase kuholele, kufanele wazi ukuthi bazivikele izinambuzane ezidla inyama, futhi yini okufanele uyenze uma namanje umkhaza ukusivumela. Qiniseka ukukhumbula ukuthi ingxenye ukuthi kuhlaba isikhumba (lezi), ifakwe "spikes" amancane. Baqondiselwa ngemuva umkhaza.

Ngakho-ke, uma eksisi edonsa, "ameva" futhi bristle umbe ngisondelene nakakhulu isikhumba, okungase kuholele ekuhlaleni ngokwehlukana kusukela umzimba umkhaza ka lezi lakhe, elingasebenza iqhubeke nokuhlala dermis.

Ukuze ugweme lokhu, lesi sinambuzane kumelwe kususwe ngokunyakaza isiyingi (unscrewing), kunokuba nje edonsa. Kulokhu spikes ku lezi iphuma ku-eksisi eqonde ngqo Ukujikeleza, inhloko akezi off.

Uma sihluleka ukwenza into elungile, beka ukuncela (lapho ikhanda ngakwesokunxele) kufanele usule ngotshwala ezazigcwele uhala, bese ukususa ikhanda ngenaliti oyinyumba njengenhlangano izwibela abavamile.

isiphetho

Imikhaza - izidalwa ezinjalo, okuyinto uma kunesidingo kungaba ngokwemvelo isikhathi eside (ngisho izinyanga), kanye laboratories iminyaka, ngaphandle kokudla.

Lokhu kungenxa baxhashazwe yabo, futhi, kule ndaba, ngempela ukusetshenziswa ukonga zigcine amandla umzimba.

Similar articles

 

 

 

 

Trending Now

 

 

 

 

Newest

Copyright © 2018 zu.delachieve.com. Theme powered by WordPress.