Ezempilo, Izifo Nezimo
Indlela yokuqeda ubuhlungu nobukhulu ekhanda
Ikhanda kanye nobunzima ekhanda bajwayele, mhlawumbe kuwo wonke umuntu omdala. Lesi isibonakaliso esivame kakhulu sezifo eziningi: kusukela ezifweni ze-catarrhal kuya ezinkingeni ezibucayi zobuchopho.
Yiqiniso, ukuzwa okungathandeki ekhanda kungonakalisa noma yiziphi izinhlelo. Izizathu zingahluka. Lezi yizimo ezicindezelayo, ukuphazamiseka kwesimiso sezinzwa, ushintsho olubukhali embusweni wokushisa, ukusebenza komzimba okwesikhathi eside, imikhuba emibi, ukudla okunomsoco, njll. Njengomthetho, ukukhululeka ekhanda kuvela ekungeneni okwanele oksijini kuma cell of the brain, okuholela ekubukeni kwemizwa ebuhlungu.
Futhi, ubuhlungu nokukhululeka ekhanda kungaba umphumela wokulimala kwamakhamzimba, lapho izimpikiswano zobuhlungu zegobolondo, imishanguzo kanye nokuphela kwezidakamizwa zicasuliwe. Ngezinguquko ze-neurochemical, ukuziphatha komuntu kuyashintsha: ukulingisa, ukukhuluma, ukuthinta, ukuhleleka, njll.
Ubuhlungu ekhanda buhluka ngobukhulu (obunamandla nabuthakathaka), umlingisi (ukudonsa, okumnandi, okuncane), ubude (isikhathi esifushane, esivamile, esihlelekile), indawo yangakini (okwexeshana, i-parietal, yangaphambili, i-occipital), njll. Kungaba isifo esizimele, kodwa, kaningi kunalokho, ubuhlungu bubonisa ukuthi kukhona ukuphazamiseka ekusebenzeni komzimba. Ngokuvamile ikhanda lihambisana nokunyuka okunciphisa noma ukunciphisa ekucindezelekeni kwegazi, ukubonakala komzwelo wokuzihlambalaza nokuhlanza, ukwephulwa kobuciko obubonakalayo. Ngezinye izifo, ukukhathazeka ekhanda kubonakala. Ukuzivocavoca kuyinto uphawu oluvamile oluhambisana nezifo ezihlukahlukene kulo lonke impilo yomuntu.
Ngokwakhe, ukukhulula ekhanda kubangelwa inqubo eqhubekayo, lapho igazi eliyingozi lihlanganisa khona esifundeni sekhanda. Lesi simo sivame ukubonakalisa emahoreni ekuseni emva kokuvusa. Ukuqeda ukuzwa okungajabulisi, kunconywa ukuba kwenziwe ukuhlunga kwekhanda elizimele , lapho kuvuselelwa khona, futhi zonke izinqubo zenziwa. Ukuze wenze lokhu, kuyadingeka ukusebenzisa ukucindezela phezulu kwekhanda ngokunyakaza okunekhono, bese uhamba ngokuya emibhoshini ye-carotid engakwesokudla nangobunxele. Ngokwandisa imithwalo yegazi, igazi liyogeleza ukuya ebuchosheni, ngcono isimo sesiguli.
Kunezimo lapho ukubukeka kwekhanda kufanele kubangele ukwesaba. Icala lokuqala ukuhlanza okuqhubekayo, okwathi ngemva kwalokho akukho ukuthuthukisa esimweni sesiguli. Icala lesibili ukuqhubeka kwekhanda ngemuva kokuthatha i-antipyretics. Ukuqaphela okukhethekile kufanele kuhokhwe uma kwenzeka ukuqhuma okuncane kufana nezindawo ezibomvu ezimnyama. Lokhu kungaba isibonakaliso sokutheleleka kwe-meningococcal, lapho kunezinguquko eziyingozi kakhulu ebuchosheni.
Uma ubhekisela kuchwepheshe, udinga ukukhumbula, khona-ke kukhona ubuhlungu noma ubunzima ekhanda lakho, ukuthi kuvela kanjani izinzwa ezingathandeki ezihambisana nokuthi uzikhathaza kaningi kangakanani futhi nini. Lokhu kuzosiza ekusunguleni ukuxilongwa okufanele futhi ukubeka iphakethe lezokwelapha eliphezulu. Futhi, emva kokuhlolwa okujwayelekile komuthi, isiguli kufanele sithole i-CT scan, i-electroencephalogram, ithole ukuhlolwa kwegazi ngokubunjwa okujwayelekile kanye nokwenyuka kwamakhemikhali, futhi ubone ezinye izazi (ophthalmologist, i-neurologist, udokotela ohlinzayo, i-cardiologist nabanye).
Emakhambi omuntu asetshenziselwa ukunciphisa ubuhlungu ekhanda futhi aqede amandla adonsela phansi, sebenzisa izinhlawulo ze-calendula, i-chamomile, i-primrose, i-rue, i-valerian, i-lemon balm, i-mint, i-lily yesigodi, i-rose rose, i-oregano nezinye izitshalo zokwelapha. Yiqiniso, ngaphambi kokwamukelwa kudingekile ukuthola iseluleko sodokotela oya khona, ukuze kungabi ngcono isimo futhi usize ukubuyisela umzimba.
Similar articles
Trending Now