Ezempilo, Izifo Nezimo
I-shellfish emzimbeni
Ama-molluscs emzimbeni (i-molluscum contagiosum) iyisifo esithathelwanayo. Lesi simo sibonakala ukubonakala kwezinsimba ezincane, ezinomsoco, ezincane ezikhanyayo. Lezi zakhiwo ezinamafutha zingabonakala endaweni yesisu, esiswini esingaphansi, emaceleni kwamehlo, emathangeni angaphakathi nakwezinye izindawo zomzimba.
Ama-molluscs emzimbeni abonakala ngenxa yokungena kwegciwane lokuhlunga leqembu elincane. Lithinta umuntu kuphela, alusakazelanga ezilwaneni.
Ezinye izinhlobo zegciwane zidluliselwa ngocansi futhi zibonakala kubantu abadala. Ngaphezu kwalokho, ukutheleleka kungenzeka ngamanzi (isibonelo, echibini), okuyinto evame kakhulu ukuthuthukiswa kwama-mollusk ezinganeni.
Ukusabalala kwegciwane kungabuye kube yikhaya (ngenxa yokusebenzisa ithawula elivamile, indwangu yokugeza, umbhede, njll). I-agent causative yalesi sifo ingaqhubeka enothuli lendlu. Ukuqhamuka komlingisi we-epidemiological kuvame ukubonakala emaqenjini abantwana.
Ama-molluscs emzimbeni avame ukukhula ngokulingana ngokwanele noma ukungahambisani ngokuphelele nemithetho yokuhlanzeka okujwayelekile kanye nomuntu siqu. Ngaphezu kwalokho, i-pathogenesis, eyanciphisa imisebenzi yokuzivikela yomzimba, ingabangela ukutheleleka. Ngokwenzokwelapha, kunezimo lapho ama-mollusk emzimbeni ebonakala kubantu asebekhulile nabangaphakathi, ehlushwa yi-immunodeficiency states noma izifo ezithathelwanayo.
Ukutheleleka kusakazwa emhlabeni wonke futhi kungazibonakalisa kokubili kumafomu we-epidemiological kanye ne-sporadic (episodic).
Isikhathi sokukhushulwa sisuka ezinyangeni eziyishumi nane kuya kwezinsuku eziyishumi kuya ezinyangeni eziningana. Lesi sifo sinomtholampilo obala kahle.
Esikhathini sokuqala, esikhwameni esingaguquki, ama-mollusks esikhumba abonakala ngokwawo ngendlela yama-nodules aphakanyisiwe anesimo se-hemispherical. Umbala walezi zakhiwo kungenzeka ukuthi awufani nombala wesikhumba evamile noma ungaba ne-rosier encane. Amakhodi avela amaningi noma angashadile. Ephakathi nendawo ye-hemisphere, ukucindezeleka kubonakala.
Ubukhulu balezi zinyopho ezingenabuhlungu bungaba yi-millimeter kuya kumitha ububanzi. Ngemuva kokutheleleka, izilonda esikhumbeni zivame ukuvela ngemva kwamasonto amathathu kuya kwamathathu. Uma ucindezela ekubunjweni kwalo kuvela isikhwama esinekhanda.
Njengomthetho, lesi sifo asibangeli ukukhathazeka okukhethekile. Ngemuva kwezinyanga eziyisithupha, ama-nodules alahlekile ezimweni eziningi ngokwabo, ngakho-ke ukwelashwa okhethekile akudingeki.
Kwezinye izimo, ukuzamazama kwenzeka ezindaweni ze-nodules. Kungenzeka futhi ukuthi ukuthuthukiswa kwesifo sokubhebhetheka kwamabhaktheriya esiphambene kuhambisana nenqubo yokuvuvukala.
Naphezu kokuthi i-mollusc ayinayo imiphumela embi, kuyadingeka ukuthi usebenzise udokotela. Lokhu kubangelwa ukuthi izibonakaliso zangaphandle zesifo zingafana nezibonakaliso zesiphilisi. Ngakho-ke, ngesikhathi sokuhlolwa, lochwepheshe uqhuba ukuhlonza okuhlukile.
Ngaphezu kwalokho, ukuthuthukiswa kwalesi sifo kubonisa ukuthi isimiso somzimba sokuzivikela sisinciphile isiguli. Lesi simo, futhi, singabangela ukutholakala kwezinye izifo emzimbeni. Yingakho, lapho eveza izimpawu ze-pathology, ukuhlolwa okuphelele kwenziwa.
Ukuziphathisa izifo akufanele kusetshenziswe. Udokotela ukhetha indlela efanele yokwelapha esimweni ngasinye.
Ochwepheshe bachaza izindlela eziningana zokusheshisa inqubo yokuqeda ukukhubazeka.
- Umthelela wamagciwane kuma-nodules (extrusion, scraping) ukwelashwa ngemuva kwenqubo yomhlaba nge-solution ye-iodine engu-5%.
- I-Cauterization noma i-diathermocoagulation.
- Isicelo ezindaweni zokunqotshwa kwamafutha antiviral.
Similar articles
Trending Now